Päikesesüsteem
Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas).
Päikesüsteemi koostisosadeks on 4 erinevat taevakeha:
- täht (Päike)
- planeedid (Merkuur, Veenud, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)
- planeetide kaaslased (Kuu, Io, Deimos,.....)
- väikekehad (asteroid, komeet, meteoriit, meteoor)
Päikesüsteemi koostisosadeks on 4 erinevat taevakeha:
- täht (Päike)
- planeedid (Merkuur, Veenud, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun)
- planeetide kaaslased (Kuu, Io, Deimos,.....)
- väikekehad (asteroid, komeet, meteoriit, meteoor)
Päikesesüsteemi osad.
Maa-tüüpi planeedid:
Merkuur
Päikesele lähim planeet, millele puudub atmosfäär ja kaaslased. Iseloomulik on väga suur temperatuuri erinevus vahemikus -17o öösel ja +350 päeval. Omapäraseks pinnavormiks on sadade km pikkused ja 2 km kõrgused astangud. Päikese läheduse tõttu pöörleb ümber oma telje väga aeglaselt, ümber Päikese tiirleb aga kiiresti ja seetõttu on aasta lühem kui ööpäev.
Veenus
Maale lähim planeet. Kaaslased puuduvad, kuid seevastu ümbritseb teda väga tihe atmosfäär. Viimane põhjustab Veenuse pinnal väga kõrge temperatuuri (totaalne kasvuhooneefekt) ja rõhu, mis on võrreldav rõhuga Maal ookeni põhjas. Atmosfääri tihe pilvekiht peegeldab hästi ka valgust, seetõttu on Veenus väga hele ja taevas hästi jälgitav planeet. Pind on tasane, sest tihe atmosfäär kaitseb meteoriitide-asteroidide tabamuste eest.
Maa
Planeet, millel on elu. Omab kaaslast (Kuu), piisavat atmosfääri, et kaitsta elanikke suuremate temperatuuri kõikumiste ja asteroidide tabamuste eest.
Marss
Suurte ja ulatuslike liivakõrbede olemasolu tõttu paistab teleskoobis punakat värvi. Omab 2 kaaslast ja teda ümbritseb hõre atmosfäärikiht. Marsil asub kogu päikesesüsteemi kõrgeim mägi.
Hiidplaneedid:
Jupiter
Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Tiheda atmosfääriga ja rohkem kui 60 kuud ümber tema tiirlemas. Lisaks ümber planeedi ka rõngad, mis tagasihoidlikumad kui järgmisel planeedil. Kogu planeet on väikese tihedusega, seega valdavalt gaasilises olekus. tunnuseks on ka suur punane laik, mis teleskoobis hästi jälgitav.
Saturn
Samuti gaasiline planeet, tiheda atmosfääriga ja üle 40 kuuga enda ümber. Eriti ulatuslikud on Saturni ümbritsevad rõngad.
Uraan
Esimene arvutuste teel avastatud planeet, ehk siis silmale nähtamatu, kuna asub meist liiga kaugel. Kõik hiidplaneedile iseloomulikud omadused: gaasiline , rõngastega, paljude kaaslastega.
Neptuun
Samuti arvutuste põhjal avastatud, silmale nähtamatu. Tüüpiline hiidplaneet. Erinevalt teistest planeetidest, Uraan liigub ümber Päikese "pikali"asendis, tema telg on orbiidiga samas tasandis, teistel risti või mingi nurga all orgiidi suhtes.
Päikesesüsteemi väikekehad:
Asteroid
Tuntakse ka kui väikeplaneeti. Tahked ja korrapäratu kujuga kivimi ja/või metallitükid, mis sarnaselt planeetidele tiirlevad ümber Päikese. Kõige rohkem on neid Marsi ja Jupiteri vahel, seda ala nimetataksegi asteroidide vööks. Suurus varieerub 1 km kuni 800 km läbimõõduni.
Meteoriit
Väike asteroid või asteroidi tükk, mis on kukkunud Maale. tänu Maa gravitatsioonile liiguvad suure kiirusega läbi atmosfääri, kus suurem osa põleb ära ja see, mis alles jääb tekitab maapinnaga kokku põrgates kraatreid. Korrapäratu kujuga tahked kehad. Iga 2 tunni jooksul kukub Maale kusagil meteoriit. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali, ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, iigaste. maailma suurim on Hoba meteoriit , mille mass 70 tonni.
Komeet
Ka sabatäht. Taevakeha, mis koosneb jäätunud gaasidest ja kosmilisest tolmust. liigub mööda väljavenitatud ellipsikujulist trajektoori ümber Päikese. Päikese soojus sulatab temas leiduvaid jäätunuid elemente ja puhub need komeedist eemale, tekitades nn saba. Saba on alati suunatud Päikesest eemale ja on palju silmaga nähtav vaid siis kui pikkuseks enam kui 10 miljonit km. Vaadeldud on üle 1000 komeedi, aastas umbes 7 - 10 komeeti.
Meteoor
On kosmiline praht, mis jäänud komeedist järele. Kui Maa läbib mõne komeedi poolt maha jäetud prahipilve, siis tükid liiguvad suure kiirusega maa atmosfääri ja põlevad seal ära. Vaatlejale jääb mulje, nagu kukuksid taevast tähed. Meteooride voogusid nimetatakse ka tähesadudeks ja need toimuvad kindlatel aegadel. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Halley komeet tekitab tähesajud oktoobri lõpus ja mai alguses. Suurim tähesadu toimub igal aastal novembris, kui Maa läbib Temple-Tuttle komeedi saba.
Merkuur
Päikesele lähim planeet, millele puudub atmosfäär ja kaaslased. Iseloomulik on väga suur temperatuuri erinevus vahemikus -17o öösel ja +350 päeval. Omapäraseks pinnavormiks on sadade km pikkused ja 2 km kõrgused astangud. Päikese läheduse tõttu pöörleb ümber oma telje väga aeglaselt, ümber Päikese tiirleb aga kiiresti ja seetõttu on aasta lühem kui ööpäev.
Veenus
Maale lähim planeet. Kaaslased puuduvad, kuid seevastu ümbritseb teda väga tihe atmosfäär. Viimane põhjustab Veenuse pinnal väga kõrge temperatuuri (totaalne kasvuhooneefekt) ja rõhu, mis on võrreldav rõhuga Maal ookeni põhjas. Atmosfääri tihe pilvekiht peegeldab hästi ka valgust, seetõttu on Veenus väga hele ja taevas hästi jälgitav planeet. Pind on tasane, sest tihe atmosfäär kaitseb meteoriitide-asteroidide tabamuste eest.
Maa
Planeet, millel on elu. Omab kaaslast (Kuu), piisavat atmosfääri, et kaitsta elanikke suuremate temperatuuri kõikumiste ja asteroidide tabamuste eest.
Marss
Suurte ja ulatuslike liivakõrbede olemasolu tõttu paistab teleskoobis punakat värvi. Omab 2 kaaslast ja teda ümbritseb hõre atmosfäärikiht. Marsil asub kogu päikesesüsteemi kõrgeim mägi.
Hiidplaneedid:
Jupiter
Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Tiheda atmosfääriga ja rohkem kui 60 kuud ümber tema tiirlemas. Lisaks ümber planeedi ka rõngad, mis tagasihoidlikumad kui järgmisel planeedil. Kogu planeet on väikese tihedusega, seega valdavalt gaasilises olekus. tunnuseks on ka suur punane laik, mis teleskoobis hästi jälgitav.
Saturn
Samuti gaasiline planeet, tiheda atmosfääriga ja üle 40 kuuga enda ümber. Eriti ulatuslikud on Saturni ümbritsevad rõngad.
Uraan
Esimene arvutuste teel avastatud planeet, ehk siis silmale nähtamatu, kuna asub meist liiga kaugel. Kõik hiidplaneedile iseloomulikud omadused: gaasiline , rõngastega, paljude kaaslastega.
Neptuun
Samuti arvutuste põhjal avastatud, silmale nähtamatu. Tüüpiline hiidplaneet. Erinevalt teistest planeetidest, Uraan liigub ümber Päikese "pikali"asendis, tema telg on orbiidiga samas tasandis, teistel risti või mingi nurga all orgiidi suhtes.
Päikesesüsteemi väikekehad:
Asteroid
Tuntakse ka kui väikeplaneeti. Tahked ja korrapäratu kujuga kivimi ja/või metallitükid, mis sarnaselt planeetidele tiirlevad ümber Päikese. Kõige rohkem on neid Marsi ja Jupiteri vahel, seda ala nimetataksegi asteroidide vööks. Suurus varieerub 1 km kuni 800 km läbimõõduni.
Meteoriit
Väike asteroid või asteroidi tükk, mis on kukkunud Maale. tänu Maa gravitatsioonile liiguvad suure kiirusega läbi atmosfääri, kus suurem osa põleb ära ja see, mis alles jääb tekitab maapinnaga kokku põrgates kraatreid. Korrapäratu kujuga tahked kehad. Iga 2 tunni jooksul kukub Maale kusagil meteoriit. Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali, ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, iigaste. maailma suurim on Hoba meteoriit , mille mass 70 tonni.
Komeet
Ka sabatäht. Taevakeha, mis koosneb jäätunud gaasidest ja kosmilisest tolmust. liigub mööda väljavenitatud ellipsikujulist trajektoori ümber Päikese. Päikese soojus sulatab temas leiduvaid jäätunuid elemente ja puhub need komeedist eemale, tekitades nn saba. Saba on alati suunatud Päikesest eemale ja on palju silmaga nähtav vaid siis kui pikkuseks enam kui 10 miljonit km. Vaadeldud on üle 1000 komeedi, aastas umbes 7 - 10 komeeti.
Meteoor
On kosmiline praht, mis jäänud komeedist järele. Kui Maa läbib mõne komeedi poolt maha jäetud prahipilve, siis tükid liiguvad suure kiirusega maa atmosfääri ja põlevad seal ära. Vaatlejale jääb mulje, nagu kukuksid taevast tähed. Meteooride voogusid nimetatakse ka tähesadudeks ja need toimuvad kindlatel aegadel. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Halley komeet tekitab tähesajud oktoobri lõpus ja mai alguses. Suurim tähesadu toimub igal aastal novembris, kui Maa läbib Temple-Tuttle komeedi saba.