Rube-Goldbergi masin
Erinevate liikumisgraafikute tekkimine kiirendusega liikumisel:
http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=942&idse=8322
Järgnevalt on neli videot ja neli komplekti graafikuid. Määra, millised graafikud millise video juurde kuuluvad:
http://www.speedyshare.com/files/28492663/d-t_v-t_graph_exercise.rar
Jõudude liitmine:
http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=994&idse=8324
Jõudude lahutamine komponentideks:
http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=970&idse=8325
Impulsi jäävuse demonstratsioon "Newtoni" hälli abil:
http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=984&idse=8332
Impulsimomendi jäävuse demonstratsioon:
Keha tasakaalu demonstratsioon:
http://www.youtube.com/watch?v=YVKsJ0hlMMI&feature=player_embedded
Näidislehekülg korrektsest konspektist
Mõõtühikud läbi aegade
Pikkusühikud
1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta
1 verst = 1,07 km = 500 sülda
1 süld = 2,13 m = 3 arssinat
1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli
1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli
1 toll = 2,54 cm = 10 liini.
1 miil = 1609m
1 meremiil = 1853m
1 jard = 91,4cm = 3jalga
Pinnaühikud
1 tiin = 1,09 ha
1 tündrimaa @ 0,5 ha
1 aaker = 4047 m2 @ o,4 ha
Ruumiühikud
1 vaat = 491 l = 40 pange
1 pang = 12,3 l = 10 toopi
1 toop = 1,23 l = 4 kortlit
1 gallon = 4,55 l = 8 pinti
1 pint = 0,57 l
1 unts = 29,6 cm3
Massiühikud
1 puud ) = 16,4 kg = 40 naela
1 nael = 409 g = 96 solotnikut
1 unts = 28,4 g
Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest.
1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne.
Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks.
Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks.
1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan.
Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4° C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm.
Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast.
Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a 17 riigi vahel. Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikka rohkem jarde ja nael kui meetreid ja kilogramme.
Tänapäeval kasutatakse 6 füüsikalise suuruse rahvusvahelisi etalone, nende abil on võimalik määrata ka kõigi teiste ühikute suurused. Etalonid on olemas järgmiste suuruste jaoks:
1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder);
1 meeter - laserseade, mis määrab meetri valguse kiiruse c ja aja järgi. 1 m on pikkus, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures c = 299792458 ± 0 m/s.
1 sekund - elektromagnetvõnkumiste tekitamise ja vastuvõtmise seade;
1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade;
1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil);
1 kandela - monokromaatse kiirguse allikas koos optilise süsteemi ja mõõteriistadega
1 penikoorem = 7,47 km = 7 versta
1 verst = 1,07 km = 500 sülda
1 süld = 2,13 m = 3 arssinat
1 arssin = 71,7cm = 16 versokki = 28 tolli
1 jalg = 30,5 cm = 12 tolli
1 toll = 2,54 cm = 10 liini.
1 miil = 1609m
1 meremiil = 1853m
1 jard = 91,4cm = 3jalga
Pinnaühikud
1 tiin = 1,09 ha
1 tündrimaa @ 0,5 ha
1 aaker = 4047 m2 @ o,4 ha
Ruumiühikud
1 vaat = 491 l = 40 pange
1 pang = 12,3 l = 10 toopi
1 toop = 1,23 l = 4 kortlit
1 gallon = 4,55 l = 8 pinti
1 pint = 0,57 l
1 unts = 29,6 cm3
Massiühikud
1 puud ) = 16,4 kg = 40 naela
1 nael = 409 g = 96 solotnikut
1 unts = 28,4 g
Selline ühikute mitmekülgsus segas riikidevahelist koostööd ning kaubavahetust. Suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) loobuti kõigest kuninglikust ja ka vanadest ühikutest.
1791.a. otsustati defineerida uued pikkuse ja massi ühikud. Nimetused valiti nii, et nad poleks seotud mingite rahvuslike joontega. Ühikud olid kõik kümnekordsed. Senini see nii ei olnud. Kordsust hakati tähistama vastavate eesliidetega: kilo-, detsi- jne.
Määrati kindlaks ka põhiühikute etalonid. Etalon on seade mõõtühiku reprodutseerimiseks, säilitamiseks ja töömõõtevahenditele ülekandmiseks.
Pikkuse põhiühik 1 meeter defineeriti kui 1 / 10 000 000 maakera veerandmeridiaanist, mis läbib Pariisi. Vastavaid mõõtmisi tehti maastikul 7 aastat, sest oli sõja aeg ja tihti aeti mõõtjad minema, lõhuti nende seadmeid jne. Peamiselt sellepärast, et maamõõtjad kandsid vormirõivaid ja neid peeti kuninga sõduriteks.
1799.a. valmistati mõõtetulemuste järgi puhtast plaatinast varras, mis oli esimene meetri etalon – nn. arhiivimeeter. Nimetus meeter tuleb kreeka keelest: metron – mõõdan.
Massi ühikuks valiti 1 kg, mille mass loeti võrdseks 1 dm3 puhta vee massiga 4° C juures. Etaloniks valmistati plaatina ja iriidiumi sulamist silinder läbimõõduga 39 mm ja kõrgusega ka 39 mm.
Ajaühikuks oli 1 sekund, mis moodustas 1 / 86400 ööpäevast.
Meetrmõõdustik sai Prantsusmaal kohustuslikuks 1840.a. Rahvusvaheline Meetermõõdustiku Konventsioon sõlmiti 1875.a 17 riigi vahel. Eestis kehtestati meetermõõdustik 01.01.1929.a. Praeguseks (alates 1960.a.) kehtib ametlikult kõigis arenenud maades SI (System International), kuid anglo-ameerika maades kasutatakse ikka rohkem jarde ja nael kui meetreid ja kilogramme.
Tänapäeval kasutatakse 6 füüsikalise suuruse rahvusvahelisi etalone, nende abil on võimalik määrata ka kõigi teiste ühikute suurused. Etalonid on olemas järgmiste suuruste jaoks:
1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder);
1 meeter - laserseade, mis määrab meetri valguse kiiruse c ja aja järgi. 1 m on pikkus, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures c = 299792458 ± 0 m/s.
1 sekund - elektromagnetvõnkumiste tekitamise ja vastuvõtmise seade;
1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade;
1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil);
1 kandela - monokromaatse kiirguse allikas koos optilise süsteemi ja mõõteriistadega
Lugu sellest, miks on vaja ühtset mõõtühikute süsteemi:
Häda mõõtude pärast „Ameerika Ühendriikides on mõõdetakse metsamaterjali ühikutes, mille nimeks on board foot* (BF). Board foot on ühe jala laiune, ühe jala pikkune ja ühe tolli paksune. Pliiats, paber ja elementaarne algebra võimaldavad kergelt välja arvutada suvalise staabeldatud lauamterjali koguse BF-ides.**
Ja ükskord lähed sa ostma Virginia osariigist kalleid pähklipuu pakke, et neid Prantsusmaale eksportida. Aga kui sa hakkad kaupa BF-idesse arvutama, sattud täiesti uue süsteemi otsa, sest pakud on ümmargused. Kui see on siiski arvutatud ja raha makstud, siis tuleb puit vedada sadamasse raudteed mööda. Siin saad teada, et vedu arvutatakse tsentnerite ja miilidega mitte BF-idega. Kui puit jõuab sadamasse, laaditakse see laevale. Jälle tuleb maksta üleveo eest, aga seekord juba tonnide ja miilde järgi. Arvestama peab ka seda, et meremiil on 6076,097 jalga, mitte 5280 jalga nagu kuival maal tavaliseks peetakse.
Vaatamata kõigile neile ärritavatele arvutustele jõuab metsamaterjal lõpuks Prantsusmaale. Siin tuleb maksta laoplatsi eest. Board foot? Üldsegi mitte, platsil kasutatud pinna järgi. Mida pakud, kas pindala käib ruutjalgades või ruutjardides? Ei seda ega teist, arvutatakse ruutmeetrites.
Lõpuks saabub prantslane, kellele sa kauba müüsid ja mõõdab selle üle, aga BF on tema jaoks vaid õhu võnkumine. Ta mõõdab kõik ära kuupmeetrites ja maksab raha välja. Dollarites? Ei, frankides.***”
Ja ükskord lähed sa ostma Virginia osariigist kalleid pähklipuu pakke, et neid Prantsusmaale eksportida. Aga kui sa hakkad kaupa BF-idesse arvutama, sattud täiesti uue süsteemi otsa, sest pakud on ümmargused. Kui see on siiski arvutatud ja raha makstud, siis tuleb puit vedada sadamasse raudteed mööda. Siin saad teada, et vedu arvutatakse tsentnerite ja miilidega mitte BF-idega. Kui puit jõuab sadamasse, laaditakse see laevale. Jälle tuleb maksta üleveo eest, aga seekord juba tonnide ja miilde järgi. Arvestama peab ka seda, et meremiil on 6076,097 jalga, mitte 5280 jalga nagu kuival maal tavaliseks peetakse.
Vaatamata kõigile neile ärritavatele arvutustele jõuab metsamaterjal lõpuks Prantsusmaale. Siin tuleb maksta laoplatsi eest. Board foot? Üldsegi mitte, platsil kasutatud pinna järgi. Mida pakud, kas pindala käib ruutjalgades või ruutjardides? Ei seda ega teist, arvutatakse ruutmeetrites.
Lõpuks saabub prantslane, kellele sa kauba müüsid ja mõõdab selle üle, aga BF on tema jaoks vaid õhu võnkumine. Ta mõõdab kõik ära kuupmeetrites ja maksab raha välja. Dollarites? Ei, frankides.***”
Füüsikaülesannete vormistamise juhend:
Vasakpoolse veeru vasakusse äärde kirjutatakse pealkirjaks "Andmed" ja selle alla tulpa algandmed kujul:
füüsikalise suuruse tähis = arvväärtus ´mõõtühiku sümbol.
Näiteks F = 2,7 N Algandmetesse kirjutatakse ka andmed, mida teatakse peast, saadakse tabelist või mõõtmise teel.
Selle alla tehakse vajadusel joonis. Geomeetrilisi konstruktsioone sisaldavates lahendustes on joonis kohustuslik. Joonis peab olema varustatud tähistustega, mis peavad kokku langema lahenduse tähistustega. Lahenduses tuleb esitada kogu mõttekäik matemaatiliselt, valemite abil, kasutades üldtuntud tähiseid. (Siiski on soovitatav oma lahenduskäiku lühidalt kommenteerida). Valemites ja algandmetes kasutatavad tähised peavad kokku langema.
Arvutustes tuleb kasutatavad arvud kirja panna arvutatava füüsikalise suuruse tähise ja võrdusmärgi järele,
näiteks s = 7× 3 = 21 (m).
Ühikute sümbolite märkimine arvutustesse ja tehete sooritamine nendega ei ole kohustuslik, kuid sel juhul tuleb vastuse mõõtühik kirjutada sulgudesse.
Vastuse kirjutamisel tuleb arvestada järgmiste reeglitega:
füüsikalise suuruse tähis = arvväärtus ´mõõtühiku sümbol.
Näiteks F = 2,7 N Algandmetesse kirjutatakse ka andmed, mida teatakse peast, saadakse tabelist või mõõtmise teel.
- Füüsikalise suuruse tähisena tuleb kasutada kokkulepitud tähistusi. Erandi moodustab pikkus, mida võib tähistada: s, l, h, x, a, b, c või d.
- Arvväärtused kirjutatakse ülesande tekstis toodud kujul.
- Mõõtühikute sümbolid kirjutatakse pärast füüsikalise suuruse arvväärtust samasse ritta. Mõõtühikute sümbolite kirjutamisel tuleb järgida järgmisi reegleid:
- Mõõtühikute sümbolid kirjutatakse püstkirjas; mõõtühiku sümboli lõppu punkti ei panda. Erandi moodustavad sümbolid, mis on sõna lühendiks;
- Liitsümbolis eraldatakse üksikud sümbolid korrutismärgiga. Mõõtühikute jagamisel kasutatakse kaldkriipsu. Võib kasutada ühte horisontaaljoont ja positiivseid ning negatiivseid astmeid. Näiteks m/s, või m× s-1. Kaldkriipsu kasutamisel tuleb nimetajas olevad ühikud kirjutada sulgudes, näiteks J/(kg×K). Kui liitsümbolis on mingi ühiku sümbolis kasutatud negatiivset astendajat, siis jagamisjoont ei tohi kasutada;
- Arvväärtuse ja ühiku sümboli vahele jäetakse tühik. Erandi moodustavad sümbolid, mis on tõstetud rea kohale. Näiteks 20° , kuid 20 °C, sest sümboliks on °C.
- Vertikaaljoonest paremale pärast võrdusmärki kirjutatakse füüsikaliste suuruste teisendatud arvväärtused koos uue, tavaliselt SI süsteemi põhiühiku sümboliga. Teisenduses ei ole vaja arvutusi näidata. Keelatud on teisendamiseks nimetada ühe füüsikalise suuruse järgi teise suuruse peast arvut
- Horisontaaljoone alla kirjutatakse otsitavad suurused kujul: füüsikalise suuruse tähis = ? Näiteks A = ?amist, näiteks V 0 2 l = 2 kg
Selle alla tehakse vajadusel joonis. Geomeetrilisi konstruktsioone sisaldavates lahendustes on joonis kohustuslik. Joonis peab olema varustatud tähistustega, mis peavad kokku langema lahenduse tähistustega. Lahenduses tuleb esitada kogu mõttekäik matemaatiliselt, valemite abil, kasutades üldtuntud tähiseid. (Siiski on soovitatav oma lahenduskäiku lühidalt kommenteerida). Valemites ja algandmetes kasutatavad tähised peavad kokku langema.
Arvutustes tuleb kasutatavad arvud kirja panna arvutatava füüsikalise suuruse tähise ja võrdusmärgi järele,
näiteks s = 7× 3 = 21 (m).
Ühikute sümbolite märkimine arvutustesse ja tehete sooritamine nendega ei ole kohustuslik, kuid sel juhul tuleb vastuse mõõtühik kirjutada sulgudesse.
Vastuse kirjutamisel tuleb arvestada järgmiste reeglitega:
- vastuse täpsus on määratud algandmete täpsusega. Vastus tuleb anda sama tüvenumbrite arvuga, mis on kõige väiksema tüvenumbrite arvuga antud suurusel. Vahearvutustes tuleb säilitada üks tüvenumber rohkem;
- kui suuruse arvuline väärtus väljub piiridest 0,1 kuni 1000 tuleb kasutada mõõtühikute detsimaaleesliiteid. Selle juures tuleb arvestada, et ei ole lubatud kasutada mitmekordseid eesliiteid. Mõõtühikute korrutise korral lisatakse eesliide ainult esimesele ühikule. Mõõtühikute jagatise korral tuleb eesliide lisada lugeja esimesele mõõtühikule. Erandi moodustavad pikkus-, pinda- ja ruumalaühikud ja massiühik 1 kg, mille kordseid ühikuid võib kasutada nii teisena kui ka nimetajas. Näiteks A/mm2, W× mm2/m. Eesliidete üheaegne kasutamine nii lugejas kui nimetajas on keelatud.