Uurimis võimalused
Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta.
Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeletakse mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur – näiteks teleskoop. Eesti keeles on mõlema juhu puhul kasutusel sõna tähetorn.
Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad rajatakse tänapäeval väga hea astrokliimaga paikadesse ning võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohad mitme kilomeetri kõrgusel merepinnast, tõusmaks kõrgemale paksematest atmosfääri kihtidest ning levinumatest pilvedest.
Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada.
Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse).
I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike.
II seadus: Päikese ja planeedi ühenduslõik katab liikudes ühesuguste ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.
III seadus: Planeetide tiirlemisperioodide (planeedi aasta) ruudud suhtuvad nii nagu planeetide suurte pooltelgede (keskmine kaugus Päikesest) kuubid.
Observatoorium on laiemas mõttes teadusasutus, kus tegeletakse mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur – näiteks teleskoop. Eesti keeles on mõlema juhu puhul kasutusel sõna tähetorn.
Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad rajatakse tänapäeval väga hea astrokliimaga paikadesse ning võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohad mitme kilomeetri kõrgusel merepinnast, tõusmaks kõrgemale paksematest atmosfääri kihtidest ning levinumatest pilvedest.
Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi ülesanne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada.
Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist, gravitatsiooniseadus seletab seda (näitab ära põhjuse).
I seadus: Planeedid liiguvad mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike.
II seadus: Päikese ja planeedi ühenduslõik katab liikudes ühesuguste ajavahemike jooksul võrdsed pindalad.
III seadus: Planeetide tiirlemisperioodide (planeedi aasta) ruudud suhtuvad nii nagu planeetide suurte pooltelgede (keskmine kaugus Päikesest) kuubid.