Põhimõisted
Magnetväli -
Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja.
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine.
Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.
Püsimagneti magnetilised omadused püsivad lõpmatult kaua aega ja temaga on võimalik magnitiseerida lühiajaliselt teisi metallist esemeid.
Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
1) kui teda tugevasti koputada
2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Erinevatel materjalidel on magnetilised omadused erinevad. Magnetiliste omaduste hindamiseks kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse aine magnetiline läbitavus. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis.
Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud).
Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas).
Elektromagnet - keha, millel on magnetilised omadused ainult elektrivoolu olemasolu korral. Näiteks võib muuta elektromagnetiks tavalise naela - tuleb vaid kerida talle ümber traat, mis ühendada patareiga. Kuni toimib ühendus, on nael magnetiks. Ühenduse katkemisel lõpevad ka naela magnetilised omadused.
Maa magnetväli -
Maa magnetpoolused ühtivad maa geograafiliste poolustega järgnevalt -
Geograafiline põhjapoolus kattub magnetilise lõunapoolusega ja vastupidi. Maa magnetväli on tugevam poolustel ja nõrgem ekvaatori kohal - meenutab tavalise püsimagneti magnetvälja. Magnetväli kaitseb Maad teatud määral kosmilise kiirguse eest.
Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused:
1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas
2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule, pannes need helenduma lisaenergia tõttu.
Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda (negatiivse laengu liikumise vastassuunda) , siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda.
Ampere’i jõud - Magnetväljas paiknevale juhtmele mõjuv jõud. Selle jõu olemasolu tõttu töötab elektrimootor ; http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=966&idse=8363
Ampere jõu arvutusvalem On F = B x I x l, kus B on magnetvälja tugevust iseloomustav suurus magnetiline induktsioon, I on voolutugevus juhtmes ja l on juhtme pikkus.
Ampere jõu suuna määrab samuti vasaku käe reegel: kui magnetvälja jõujooned tulevad peopessa ja näpud näitavad voolu suunda juhtmes, siis pöial määrab jõu suuna.
Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja.
Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine.
Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.
Püsimagneti magnetilised omadused püsivad lõpmatult kaua aega ja temaga on võimalik magnitiseerida lühiajaliselt teisi metallist esemeid.
Magneti poolused- kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam.
Magnetnõela põhjapooluseks nim. poolust, mis pöördub põhja poole.
Magnetvälja kokkuleppelist suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Magnet võib magnetilised omadused kaotada kahel juhul:
1) kui teda tugevasti koputada
2) kui teda kõrge temperatuurini kuumutada.
Erinevatel materjalidel on magnetilised omadused erinevad. Magnetiliste omaduste hindamiseks kasutatakse füüsikalist suurust, mida nimetatakse aine magnetiline läbitavus. Magnetiline läbitavus näitab, mitu korda on magnetväli aines suurem või väiksem kui vaakumis.
Ained, mille magnetiline läbitavus on väiksem kui 1, on diamagneetikud (näiteks kuld), võrdne 1-ga on paramagneetikud (alumiinium) ja üle 1 on ferromagneetikud (raud).
Ferromagneetikud on püsimagnetite materjaliks. Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas).
Elektromagnet - keha, millel on magnetilised omadused ainult elektrivoolu olemasolu korral. Näiteks võib muuta elektromagnetiks tavalise naela - tuleb vaid kerida talle ümber traat, mis ühendada patareiga. Kuni toimib ühendus, on nael magnetiks. Ühenduse katkemisel lõpevad ka naela magnetilised omadused.
Maa magnetväli -
Maa magnetpoolused ühtivad maa geograafiliste poolustega järgnevalt -
Geograafiline põhjapoolus kattub magnetilise lõunapoolusega ja vastupidi. Maa magnetväli on tugevam poolustel ja nõrgem ekvaatori kohal - meenutab tavalise püsimagneti magnetvälja. Magnetväli kaitseb Maad teatud määral kosmilise kiirguse eest.
Päikese mõjuga Maale kaasnevad järgmised nähtused:
1. Magnettormid - tekivad Päikeselt tulevate laetud osakeste jõudmisel Maa magnetvälja, viimase poolt haaratakse ja tekivad häired magnetväljas
2. Virmalised - Päikeselt tulevad elektronid jõudes Maa magnetvälja, mis on Maa atmosfääris ioniseerivad õhu molekule, pannes need helenduma lisaenergia tõttu.
Lorentzi jõud - magnetväljas liikuvale laengule mõjuv jõud on võrdne laengu,
laengukiiruse, magnetinduktsiooni ja laengu liikumise kiiruse ning magnetinduktsiooni vahelise nurga vahelise siinuse korrutisega.
Vasaku käe reegel - vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad positiivse laengu liikumise suunda (negatiivse laengu liikumise vastassuunda) , siis sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab laengule mõjuva jõu suunda.
Ampere’i jõud - Magnetväljas paiknevale juhtmele mõjuv jõud. Selle jõu olemasolu tõttu töötab elektrimootor ; http://www.fyysika.ee/opik/index.php?tase=asi&idex=966&idse=8363
Ampere jõu arvutusvalem On F = B x I x l, kus B on magnetvälja tugevust iseloomustav suurus magnetiline induktsioon, I on voolutugevus juhtmes ja l on juhtme pikkus.
Ampere jõu suuna määrab samuti vasaku käe reegel: kui magnetvälja jõujooned tulevad peopessa ja näpud näitavad voolu suunda juhtmes, siis pöial määrab jõu suuna.
Maad ümbritsev magnetväli ning virmalised
Virmalised tekivad polaaraladele, kus magnetväli on nõrgim. Maa magnetväli kaitseb (tõrjub kiirguse eemale) meid Päikese kiirguse ja päikesetuule (Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog, mis põhjustab näiteks geenimutatsioone) eest. Ilma magnetväljata elu Maal ei eksisteeriks - meid ootaks sama saatus mida Marssi, ookeanid aurustuksid ja eluvormid sureks.
Virmalised polegi midagi muud, kui Päikeselt tuleva laetud osakeste (päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Tulemuseks on vaatemänguline valgusshow. Mida suurem hulk kiirgust langeb, seda rohkem värve tekib ja laiaulatuslikuma ala haarab.
Arvatakse, et uus magnetvälja vahetumine on alanud.
Evolutsioon on seotud magnetvälja vaheldumistega. Praegu on kõige nõrgem magnetväli poolustel. Vaheldumisega muutub ka teistes piirkondades magnetväli nõrgemaks, lastes läbi Päikeselt tulevaid laetuid osakesi. Saades Päikeselt radioaktiivset kiirgust toimusid organismides geneetilised mutatsioonid. Protsess soodustas uute liikide teket ja mitmekesistumist. Tekkinud “friigid” võisid sobinduda paremini keskkonda ja hakkasid teisi liike domineerima.
Arvatakse, et nahkhiired tunnetavad magnetvälja - seetõttu pöörab nahkhiir väljudes alati paremale. Ka teised loomad tajuvad magnetvälja, näiteks vaalad. Vaalad on praegu üheks indikaatoriks, et magnetväljas on toimumas muudatused. Vaalad ei liigu õigetesse vetesse. Osad loomad ei taju oma asukohta, kuna magnetväli on muutuses.
Magnetvälja vahetumine saaks saatuslikuks paljudele liikidele - ka inimest mõjutaks oluliselt. Maa magnetvälja vahetumine tähendab seda, et praegune põhjapoolne kiirgus liigub lõunapoole ja vastupidi.
Virmalised tekivad polaaraladele, kus magnetväli on nõrgim. Maa magnetväli kaitseb (tõrjub kiirguse eemale) meid Päikese kiirguse ja päikesetuule (Päikeselt lähtuv laetud osakeste voog, mis põhjustab näiteks geenimutatsioone) eest. Ilma magnetväljata elu Maal ei eksisteeriks - meid ootaks sama saatus mida Marssi, ookeanid aurustuksid ja eluvormid sureks.
Virmalised polegi midagi muud, kui Päikeselt tuleva laetud osakeste (päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Tulemuseks on vaatemänguline valgusshow. Mida suurem hulk kiirgust langeb, seda rohkem värve tekib ja laiaulatuslikuma ala haarab.
Arvatakse, et uus magnetvälja vahetumine on alanud.
Evolutsioon on seotud magnetvälja vaheldumistega. Praegu on kõige nõrgem magnetväli poolustel. Vaheldumisega muutub ka teistes piirkondades magnetväli nõrgemaks, lastes läbi Päikeselt tulevaid laetuid osakesi. Saades Päikeselt radioaktiivset kiirgust toimusid organismides geneetilised mutatsioonid. Protsess soodustas uute liikide teket ja mitmekesistumist. Tekkinud “friigid” võisid sobinduda paremini keskkonda ja hakkasid teisi liike domineerima.
Arvatakse, et nahkhiired tunnetavad magnetvälja - seetõttu pöörab nahkhiir väljudes alati paremale. Ka teised loomad tajuvad magnetvälja, näiteks vaalad. Vaalad on praegu üheks indikaatoriks, et magnetväljas on toimumas muudatused. Vaalad ei liigu õigetesse vetesse. Osad loomad ei taju oma asukohta, kuna magnetväli on muutuses.
Magnetvälja vahetumine saaks saatuslikuks paljudele liikidele - ka inimest mõjutaks oluliselt. Maa magnetvälja vahetumine tähendab seda, et praegune põhjapoolne kiirgus liigub lõunapoole ja vastupidi.